teisipäev, 10. november 2009

PP palvekas #3

„Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle! Kõlblik ei ole ju see, kes ennast ise soovitab, vaid see, keda soovitab Issand.“ (2Kr 10:17-18)

Üleskutse käituda hästi paganate keskel ja mitte ainult nende, vaid ka kõikide keskel! Et Jumal võiks meid kõigile soovitada!

Philip Yancey, intervjuueris ühte daami, kes oli käinud karmis vanglas, kus Nelson Mandelat kinni hoiti. Seal on selline kord, et valvurid ei laskunud vange välja, sees oli oma tekitatud suveräänne kord. Üks jõuk oli valitsus, surmani võitlemises tuli välja, kes jäi peale. Naine läks usku kuulutama sinna vanglasse. Statistika - esimesel aastal 280 tapetut vanglas, järgmine aasta oli surnute arv 1 - õnnetuse läbi! „Kuidas see õnnestus? Kuidas tõite Jumala sinna vanglasse?“ „Jumal oli seal kogu aeg olemas, minu asi oli Ta lihtsalt nähtavaks teha.“ See on meie kõigi point. Jumal luusib ja kurat luusib. Meie osa on see, kas teeme Jumala nähtavaks või kuradi nähtavaks. Kuradi saab alla suruda ainult siis kui me teeme Jumala nähtavaks.

Piiblel räägib, et vaimu järgi elamine tähendab Jumala järgi elamist ja sa ei ela seaduse järgi. See on olla kuulekas. Kui sa oled kuulekas vaimule ja lased end juhtida, siis see ei ole enda teadmiste järgi elamine. Variserid ei kuulanud, mida Jeesus ütles. Nad ei näinud seda. On vahe, kas sa tead kõike Jumala kohta või usaldad Teda. Kristlasena, kui su eesmärk on teha, mis Jumal tahab, siis on võimatu seda teha ilma Püha Vaimuta. Ilma Jumalata ei ole me midagi! Variserid olid kinni enda teadmistes.

Jeesus ütles, mis tuleb. Kui nad oleksid Jeesuse elu jälginud, siis nad oleksid aru saanud. Lõpuks nad tegelikult teadsid päris palju, et nad saaksid samuti isiklikku suhet saada.

Me ei peaks olemas fokuseeritud sellele, mida ei peaks tegema. Kui kaugele me võime minna ja siiski saada andeks! Pigem ikka peaks tegema nii, et saaks Jumalale lähemale. Isegi kui me kahtleme, kas me liigume edasi suhtes temaga. Me ei peaks kartma kahtlemist, see viib selleni, et me katsume end läbi, kui reaalne see meie jaoks on!

Jeesus rääkis suurele rahvale tähendamissõnades, aga jüngritele seletas kõik ära. Jumal tahab,et tähelepanu oleks temal, mitte inimesel. Kui sul on konverents, kuidas sa sellega toime tuled? Ei tohi tähelepanu endale tõmmata, vaid tuleb see Jumalale suunata.

Kui me oleme hädas või meil on küsimusi, siis kuhu me lähme abi otsima? Lõpuaegadel tulevad valeõpetajad, kes räägivad, mida sa kuulda tahad, aga me peame otsima Jumalat. Rohkem Jumalat tähendab ka VÄHEM muid asju! - vähem muude vaimulikke asjade usaldamist. More of God means less everything else. Vahest me tahame justkui olla Jumalaga nii suures osaduses, et me eeldame, et Jumal annab kohe kõik vastused. „Kui Sa Jumal mulle kohe vastuseid ei anna, siis ma lähen mujale, kust antakse kohe.“ Aga me ei pea teadma tulevikku. Las homne muretseb ise enda eest. Usalda seda, et Jumal teab, mida sa tulevikus teed. Vahel Ta ei ütle, sest ta tahab, et me teda rohkem usaldama hakkaksime.

Palvetame!

Mõned ütlevad, et on suur vägi koos palvetamisel. Kõigil meil ei ole „tühimikku“ südames ja ikka me vajame rohkem Jumalat enda elus. See tähendab, et PEAB RUUMI TEGEMA. Delete some things before I ask more God?. Me peame Jumalat kutsuma ja Tema ise aitab ruumi teha ja viskab välja need asjad, mida on vaja välja visata. Sest kui me viskame need asjad välja, mis me arvame, et peaks välja viskama, siis me ei pruugi õigeid asju valida. Muidu kasvab see ruum, mis on Jumalale, jälle kinni. Jumal tuleb sisemiselt.

Kui me elame patus ja ei saa sellest lahti, siis me teeme Jumala väiksemaks, kui ta tegelikult on. Jeesus ütles, et ta teeb meid täiesti vabaks. Laseme Jumal olla Jumal meie eludes. Aamen!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar